Fraasid, Mida Me Mäletame Ja Valesti Kasutame

2024 Autor: Bailey Albertson | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 12:57

TOP 7 kuulsat fraasi, mida me valesti kasutame

Ilusat kõnet on alati meeldiv kuulata ja kui inimene kasutab oskuslikult tiivulisi väljendeid ja metafoore, siis muutub temaga suhtlemine veelgi atraktiivsemaks. Kuid aja jooksul kaob sageli populaarsete fraaside tegelik tähendus, nende tähendus on moonutatud ja seetõttu muutub nende kasutamise kontekst tegeliku tähendusega täiesti kokkusobimatuks. Teeme ettepaneku käsitleda mõningaid väljendeid, mida on valesti tõlgendatud.

Surnute kohta on see kas hea või mitte midagi

Lauset "Surnud on kas head või mitte midagi" kasutatakse sageli selleks, et surnute kohta saab öelda ainult häid asju ja kui on midagi halba, on parem vaikida. Kui pöördume siiski originaali poole, siis kõlab väljend teisiti ja tähendus on erinev. Vana-Kreeka poliitik Chilo (6. sajand eKr) kuulutas: "Surnute kohta on see kas hea või midagi muud kui tõde", see tähendab, et pole keelatud öelda halbu asju, vaid ainult siis, kui see vastab tegelikkusele.

Kuulsa väljendi originaal ei keela surnutest halba rääkimist, öeldakse, et valet ei tohiks öelda

Lõpp õigustab vahendit

Püügilause võib erinevate versioonide järgi kuuluda kas Itaalia kirjanikule ja poliitikule Niccolo Machiavellile või Jeesuse Seltsi (jesuiitide) liikmele Antonio Escobar y Mendozale. Ühel või teisel viisil sai väljend jesuiitide moraali aluseks ja originaalis oli eranditult religioosne tähendus. Inglise filosoof Thomas Hobbes tõlgendas seda ideed järgmiselt: inimesel, kellele pole antud võimalust kasutada eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid, pole isegi mõtet selle poole püüelda, seetõttu on igal inimesel õigus kasutada tööriistu ja sooritada toiminguid, ilma milleta ta ise ja tema kaitsepüüdlused ei saa. Tähendus tervikuna on sarnane sellele, mis tänapäeval väljendusesse pannakse, kuid kõne all pole ebamoraalsust ja vajadust kasutada absoluutselt mis tahes meetodeid, et saada seda, mida soovite.

Armastusel pole vanust

Romaani fraasi salmis "Jevgeni Onegin" kasutatakse liiga varajases või vastupidi vanemas eas tekkinud armastuse tunde selgitamiseks ja mõnikord - suure vanusevahega inimeste vaheliste suhete kirjeldusena. Kuid kui loete selle lõiguga kogu lõiku, saab ilmseks, et selle tähendus on veidi erinev.

See tähendab, et Aleksander Sergeevitš Puškin ütleb, et armastus noores eas on ilus ja viljakas, kuid armastus vanuses, mis enam vilja ei kanna, ei paku mitte rõõmu, vaid kurbust.

Jevgeni Onegini sõnul on armastus kättesaadav igas vanuses, kuid ainult nooruses on see ilus ja viljakas

Ela ja õpi

Seda fraasi teavad kõik postsovetlikus ruumis kõik, aastaid oli see üldine üleskutse teaduse graniiti närida ja mitte kunagi peatuda. Lenini huultelt kõlanud väljend on talle omistatud, kuigi tegelikult on autoriks Lucius Annei Seneca. Ja fraasi tähendus on moonutatud, sest seda ei kasutata täielikult. Originaal kõlab järgmiselt: "Elage igavesti, õppige elama", see tähendab, et me ei räägi üldse teaduste õpetamisest.

Originaalis kõlab väljend järgmiselt: "Ela igavesti, õpi igavesti elama"

Äri - aeg, lõbu - tund

Paljud inimesed kasutavad seda fraasi argumendina, et suurem osa ajast tuleks kulutada kasulikele asjadele, kuid meelelahutuseks jääb vaid väike tühimik. See arusaam võimaldab teil sõnastuse ümber sõnastada kui "Tee vaeva, lõbutsege vähe", kuid selle algne tähendus pole päris see. Arvatakse, et rahvatarkus pärineb aegadest, mil sünonüümidena kasutati "aega" ja "tund", mis muudab väljendit "äri - aeg, lõbu - aeg", see tähendab, et mõlema tööviisi puhul on aeg ja nad ei sega seda väärt, peate lihtsalt ootama õiget hetke.

Tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega

On võimatu täpselt öelda, kes täpselt kuulub populaarse fraasi „Hea põrmuga on tee põrgusse sillutatud”. On kaks versiooni, esimese järgi kuulub autor (kirjanik Samuel Jackson), teise järgi (sagedamini) - 17. sajandi inglise teoloog George Herbert. Püüdmisfraasi kasutatakse inglise ja vene keeles ning teises versioonis tõlgendatakse seda kõige sagedamini valesti. Enamik inimesi soovib fraasi kasutades rõhutada, et soov inimestele head teha pöördub alati inimese vastu ja tekitab talle probleeme. Kuid tõelise tähenduse mõistmiseks piisab, kui pöörduda originaali konteksti poole: "Põrgu on täis häid mõtteid ja soove", "Põrgu on täis häid kavatsusi ja soove". Protestantliku eetika kontekstis tähendab see väljend seda, et tõepoolest usklikud teevad häid tegusid ja lähevad taevasse, samas kui patustel on ainult oma head kavatsused, mida tegudes pole realiseeritud. Seega võib fraasi täielik tähendus kajastuda ainult selle laiendatud versioonis "Tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega ja taevas on sillutatud heade tegudega".

Kui head kavatsused viivad põrgusse, siis head teod on tee taevasse

Tõde on veinis

Neile meeldib seda fraasi kasutada koos klaasi alkohoolse joogiga, tuues tõendiks filosoofilise mõtte, et probleemile on parem lahendust otsida kerges joobeseisundis. Sellel fraasil on aga jätk, mis muudab selle tähenduse "Tõde veinis, tervis vees" (Plinius Vanem, ladinakeelne väljend). Selle abil rõhutati, et purjus peaga tehtud otsuste üle on parem mõelda juba kaines olekus, siis on need ratsionaalsed ja mõistlikud.

Algses populaarses fraasis vastandatakse veini veega, mis sisaldab tervist.

Üllataval kombel loodi mõned asjad, mille tähendus tundub meile ilmne ja üheselt mõistetav, hoopis teise sõnumiga. Mõnda pilkupüüdvat fraasi, mis nii tihti meie huultelt kostab, ei kasutata üldse, nagu peaks.